Teadmised-> Mis sind huvitab?
Kriśnaiidid – kes nad on?
Linnade tänavatele ilmudes hämmastasid krišnaiidid kõiki oma ebatavalise väljanägemisega ja tekitasid palju küsimusi. Kes need mitteindia joogid küll on? Kes need krišnaiidid küll on oma india rõivastes, lauldes palveid arusaamatus iidses keeles? Selleks, et teha endale selgeks krišnaiitide elu kõiki külgi, on vaja üksikasjalikku teoloogilist, filosoofilist ning ajaloolist uuringut. Aga kõige esimesed ja korduma kippuvad küsimused (ka keerulisemad) saame vastata selles artiklis.
Srimad-Bhagavatami esimeses laulus räägitakse, et iga elusolendi päev algab küsimuste ja vastustega.
Ka päeva jooksul esitame me teatud küsimusi ja saame vastuseid, kuid need vastused – millised need ka poleks – ei tee meid õnnelikuks… Miks?
Mineviku suured targad räägivad, et õnn tuleb meie juurde vaid siis, kui me esitame küsimusi tõe kohta, vestleme tõe teemadel ja kuulame tõe kohta. Vaid siis saame kogeda oma südames tõelist õndsust. Teisisõnu öeldes, õnn saabub sellise inimese juurde, kes esitab kõrgemaid küsimusi. Järelikult algab vaimne teekond küsimustega tõe kohta.
Ja kui teil tekib lugemise käigus küsimusi juurde, siis me oleme alati valmis rõõmuga vastama. Te võite oma küsimused esitada meile aadressille tempel@tempel.ee
Kui Jumal on kõikvõimas ja kõiketeadev (teab ka tulevikku), siis kus on meie vaba tahe?
Eelkõige peaksime määratlema, mis on üldse vabadus või vaba tahe. Vabadus – see on õigus ise valida, millisel viisil õnne otsida. Või teisisõnu öeldes, elusolend ise valib selle maitse, mida ta soovib nautida. Selles valikus avaldub vaba tahe.
Niisiis, Jumal on kõiketeadev ja kõikvõimas. Kus on siis meie vaba tahe? Me oleme oma looduse poolest Krishna teenrid. Ja tegelikult me ei saa Krishnat mitte teenida. Me teenime Teda alati. Ja siiski saame me valida, kas teenida Teda mitteteadlikult, viibides mahamaya mõju all, või teadlikult, viibides yogamaya mõju all. Need kaks teenimisviisi sünnitavad erinevaid maitseid ning valik on täiesti meie enda teha. Seega on meil valik ja järelikult on meil ka vaba tahe.
Lähtudes sellest, et Krishna teab tulevikku ja seda, mis kellegagi juhtub, võib öelda järgmist: sündmuste ettemääratus ei tähenda kogetavate maitsete ettemääratust. Näiteks televisiooni uudisteprogrammi lõpus näidatakse spordiuudiseid. Diktor ütleb: “Ülekannet Floora- Kalju mängust saate jälgida kohe peale saate lõppu. Neil, kes kavatsevad ülekannet vaadata, palume nüüd oma telerite heli maha keerata. /Paus/ Teistele aga anname teada, et Floora võitis 5:2.”
Antud näite puhul on meeskondade kohtumist vaatama asuvatel inimestel teada, et mängu tulemus on juba selgunud. See ei sega neil aga seda siiski vaadata ja oma lemmikmeeskonnale kaasa elada, mängu käigus kurvastades jne.
Samamoodi toovad vaimsed õpetajad tihti näite vaba tahte ja Krishna kui kõiketeadja kohta: “Te istute praegu loengul. Kui loeng lõppeb, lahkute te kõik saalist. Ma tean seda. Ja siiski on see teie enda isiklik valik – peale loengut saalist ära minna.”
Samuti võib öelda, et Krishna “kõiketeadmine” ja “kõikvõimsus” on nagu teatud potents, mida Ta võib kasutada, aga võib ka mitte kasutada, kui see on vajalik teatud lila jaoks. Näiteks võib Jumal Oma kõiketeadmise “välja lülitada” kui Tema karjapoisist sõber Teda narrib, pannes Talle maiustuse asemel suhu hoopis lilleõie, kui Krishna Oma silmad suleb. Või näiteks “peatab” Krishna Oma kõikvõimsuse, kui muutub väikeseks lapseks, kes täielikult ema Yashoda hoolitsusest sõltub. Sarnaselt käitusime ka meie ise lastena peitust mängides, “keeldudes” võimest tajuda aega. Või näiteks loobume me vabatahtlikult oma käte kasutamisest kui mängime jalgpalli.
Kes on Krishna ja kes on krišnaiidid?
Krishna on Jumala Kõrgeim Isiksus.
Krišnaiidid ehk täpselt öeldes Krishna pühendunud, vaišnavad on isiksused, kes tunnistavad Krishnat sellisena nagu Ta on ja arendavad Temaga suhteid omakasupüüdmatu armastusliku pühendunud teenimise vaimus.
Miks me ei mäleta eelmisi elusid?
Kujutage ette, et te ostsite kahenädalase tuusiku pansionaati. Lõunasöögi ajaks tulite sööklasse ja teile anti maitsvat toitu, näiteks juurvilja raguud. Järgmisel päeval tulite jälle sööklasse ja… teile anti jälle sedasama juurvilja raguud. Ja nii kaks nädalat järjest. Arvan, et teie puhkus oleks suuresti rikutud, kuna muutuks talumatuks iga päev ühte ja sama süüa.
Aga kujutage ette teistsugust olukorda. Esimesel päeval pansionaadis anti teile juurvilja raguud, teisel päeval lasanjet, kolmandal pitsat, neljandal putru, viiendal makarone, kuuendal juurvilja suppi, seitsmendal ahjus küpsetatud juurvilju, aga kaheksandal päeval… sedasama raguud, mis esimene kord. Ma ei usu, et see teid kurvastaks. Ja miks? Sest 7 päevaga olete te jõudnud juba piisaval määral selle raguu maitse unustada.
Toodud näide on tunnistajaks, et millegi unustamine võib osutuda hädavajalikuks, et teatud maitseid nautida.
Elusolend saab endale uue keha, et kogeda teatud maitseid ja nautida neid. Kuid selle jaoks peab ta unustama varasemad kogemused. Näiteks ei ole võimalik nautida tinasõduriga mängimist, mäletades oma eelmises elus täiskasvanuna kogetud naudinguid.
Aga kui mälust teatud sündmused ja nendega kogetud maitsed kustutada, siis elusolend ei kaota oma kalduvust neid ühel või teisel viisil nautida. Reeglina areneb tõmme teatud liiki naudingute poole elust elusse.
Sellisel moel on elusolendi teadvus katkematu nagu on seda ka tema kalduvus nautida. Unustamine on aga vajalik, et teatud naudinguid kogeda. Uuestisündinud elusolendit võib võrrelda inimesega, kes mitu filmi järjest vaatab. Ühes filmis samastab ta ennast James Bondiga, teises Jediga, kolmandas aga Sherlock Holmesiga. Kuigi filmide süzheed ei ole omavahel seotud ja igal peakangelasel on oma saatus, siis järgmise filmi aluseks on vaataja eelistused, mis jäävad samaks või siis muutuvad vähehaaval.
Miks Jumal lubab elusolenditel kannatada?
Kõik kannatused, mida elusolendid kogevad, on nende endi minevikus (kaasa arvatud eelmistes eludes) sooritatud patuste tegude tagajärg. Sooritades kellegi suhtes mõnda tegu (head või halba) elusolend justkui kuulutab: “Mina arvan, et see on hea.” Ja Jumal annab talle võimaluse kogeda sedasama. Seega võib öelda, et elusolendile langevad osaks kannatused oma vaba tahte ebaõige kasutamise tagajärjel.
Teisest küljest, elusolend leiutab endale naudinguid igas elu situatsioonis:
“Ükskõik, millises eluvormis elusolend ka sünnib, saab ta teatud naudingut antud tüüpi kehas viibides ning ei kahetse just sellistes tingimustes asumist.” (Srimad-Bhagavatam, 3.30.4)
SRILA PRABHUPADA SELGITUS: Naudinguid, mida elusolend kogeb materiaalses kehas viibides, ükskõik, kui jälestusväärne see ka ei oleks, nimetatakse illusiooniks. Kõrgemat positsiooni omav inimene võib haletseda madalamatesse ühiskonna kihtidesse kuuluvaid inimesi, kuigi nood ise on tavaliselt oma eluga täiesti rahul, kuna asuvad maya ehk Jumala välise energia mõju all. Mayal on kaks funktsiooni. Ühte neist nimetatakse prakshepatmika ja teist avaranatmika. Avaranatmika tähendab “kattev” ja prakshepatmika tähendab “alla tõmbav”. Materialistid ja loomad saavad naudingut igas elu olukorras, kuna nende teadmised on kaetud illusiooniga. Evolutsiooni madalamatel tasanditel ja alamates eluvormides on elusolendi teadvus arenenud nii nõrgalt, et ta ei suuda õnne murest eristada. Just nii toimib avaranatmika-shakti. Isegi võõraid väljaheiteid sööv siga tunneb ennast õnnelikuna, samas kui palju kõrgemal arengutasemel asuv inimene tunneb seda nähes vastikust.
“Tingimustest sõltuv elusolend on täiesti rahul selle kehaga, mis tal parajasti on. Olles tema teadmisi katva illusoorse energia poolt segadusse aetud, ei soovi ta oma kehast ilma jääda ka siis kui elab põrgus, sest isegi seal suudab ta ühel või teisel viisil elu nautida.” (Srimad-Bhagavatam, 3.30.5)
SRILA PRABHUPADA SELGITUS: Räägitakse, et kord oli Indra, taeva kuningas, oma vaimse õpetaja Brihaspati ees valesti käitunud, mispeale viimane ta ära needis. Selle tulemusena sündis Indra meie planeedil seana. Mõne aja möödudes otsustas Brahma ta taevalikku kuningriiki tagasi kutsuda, kuid Indra oli sea kehas elades täielikult unustanud, et oli kunagi olnud taeva kuningas, ja keeldus paradiisi naasmast. Selline on maya jõud. Isegi Indra võib unustada taevalikud naudingud ja leida rahuldust sea elus. Maya mõjul kiindub tingimustest sõltuv hing sedavõrd tugevasti oma kehasse, et isegi kui talle pakkuda: “Jäta oma keha maha ja sa saad kohe asemele kuninga keha,” siis ta keeldub. Taoline kiindumus elab iga tingimustest sõltuva elusolendi südames. Jumal Krishna Ise kutsub meid: “Loobuge kõigest, mis teil on selles materiaalses maailmas. Tulge tagasi Minu juurde ja Ma hoolitsen teie eest.” Kuid me ei võta Teda kuulda. “Meil on kõik niigi hästi,” mõtleme me. “Milleks meil on vaja Krishnale alistuda ja Tema kuningriiki tagasi minna?” Just seda nimetataksegi mayaks ehk illusiooniks. Kõik, kes selles maailmas elavad, on oma olukorraga rahul, ükskõik kui jubedates tingimustes nad tegelikult ka ei asuks.
Kui Jumal on üks, siis miks on maailmas nii palju religioone?
Erinevatel aegadel on erinevad inimesed valmis Jumalat ja religioosseid põhimõtteid omaks võtma erineval määral. Seetõttu avaneb Jumal erinevalt, andes selle tee, mida mööda inimene on reaalselt võimeline käima. Tihti on ka uue religiooni ilmumine seotud vana langemisega. Näiteks Jeesus Kristus viitas oma kaasaegsete judaismi järgijate teatud degradatsioonile, nimetades neid kirjatundjateks ja variserideks. Huvitav on sealjuures see, et ta ei eitanud judaismi kui sellise autoriteetsust, millest võib järeldada, et isegi Jeesus Kristus ise ei välistanud, et Jumala juurde on olemas mitu teed. Samuti on huvitav tõsiasi, et islami usus tunnistatakse nii Moosest (Musa) kui ka Jeesus Kristust (Isa) suurteks pühakuteks, kes jagasid inimestele teadmisi Jumalast.
Mis puudutab aga teatud vasturääkivusi erinevate pühakirjade väidetes, siis see ei tähenda, et ükski neist oleks vigane. Selle kohta võib tuua järgmise näite: Esimeses klassis õpetatakse, et viite ei saa jagada kahega. Teises klassis õpetatakse, et viite saab siiski kahega jagada, ja tulemuseks on kaks, aga üks jääb lihtsalt üle. Neljandas klassis õpetatakse, et viis jagatud kahega on kaks ja pool, aga viiendas, et tulemuseks on kaks koma viis. Vaatamata näilisele erinevusele (ja isegi vasturääkivusele) omavad kõik vastused tähtsust õppimise edendamiseks. Samamoodi on ka mõte erinevate religioonide olemasolul, mis oma mõningatele erinevustele vaatamata õpetavad inimestele universaalseid religioosseid põhimõtteid nagu õiglus, askeetlus, puhtus jne.
Kus on garantii, et teie pühakirjades pole moonutusi?
Vastuvõtmine usu (või autoriteedi) põhjal on üks kolmest võimalikust teadmiste saamise meetodist: pratyaksha (vahetu vastuvõtmine), anumana (loogiline järeldus) ja shabda (vastuvõtmine autoriteetsest allikast). Nimetatud meetodeid kasutavad teadmiste omandamiseks eranditult kõik. Inimesed kasutavad teatmeteoseid, maakaarte, rongide ajakavasid jne, kontrollimata eelnevalt nende usaldusväärsust isikliku kogemuse või loogika abil. Info vastuvõtmine erinevate allikate autoriteetsust usaldades võimaldab mitmeti nautida.
Näiteks kui inimene tunnistab kaasaegsete ateistlike teadlaste autoriteetsust, kes väidavad (kusjuures täiesti ilma tõestuseta), et elu sünnib keemiliste elementide koosmõjust (kuigi neil pole õnnestunud ja ei õnnestugi kunagi sellist elu luua, hoolimata sellest, et igasugused muud keemilised protseduurid on neil välja tulnud), siis võib ta nautida. Ta mõtleb, et ta elab vaid üks kord ja seksib lihtsalt meelelahutusena, sööb loomade liha, tarvitab alkoholi ning arvab, et see kõik on normaalne ja õige. Tõsi küll, sellise teadvusega kaasneb ka killuke teadvustamist taolise eksistentsi mõttetusest, kuid mis parata – selline on hind.
Kui aga uskuda Veedade autoriteetsust, siis muutub inimese elu mõtestatuks ja harmooniliseks, sinna ilmub tõelise ja kestva õnne kontseptsioon. Näiteks veedalikus kosmoloogias ei ole mingeid vasturääkivusi ega valgeid laike, samas kui teadlaste teooriad maailma ja elu päritolu kohta ei kannata isegi mingit kriitikat: Teooria iseenesliku elu tekke kohta kosmilisest supist räägib vastu entroopia seadusele, mida õpitakse koolis 6.klassis; teooria maailma ja elu tekke kohta “suure paugu” tulemusena räägib vastu tervele mõistusele – kaootilise hävitava protsessi käigus ei looda harmoonilisi süsteeme koos tohutul hulgal iseseisvate protsessidega).
Veedades sisalduv informatsioon planeetide vahemaade kohta on praktiliselt identne kaasaegsete eksperimentide tulemustega. Oleks ebaõige väita, et materiaalsed teadmised on teadus, aga veedalik tarkus põhineb vaid usul.
Teadus – see on teadmiste süsteem, mis lubab saavutada korduva ja hinnalise tulemuse. Veedalikud teadmised on samuti teadus, kuna lubab oma järgijatel saavutada oodatud ja hinnalisi tulemusi: tervenemine ayur-veda abil, tulevikust teada saamine jyotishi ehk astroloogia abil jne. Kõige tähtsam aga on see, et veedalikud teadmised lubavad saavutada vaimse õnne tänu bhakti-joogale ehk Krishna teadvuse praktiseerimisele.
Küsimused Krishna teadvuse praktika ja kultuuri kohta.
Miks peaksime me vastu võtma Eestimaa jaoks ebatraditsioonilise religiooni?
Vaevalt, et traditsioonilisus peaks olema religiooni vastu võtmise peamiseks kriteeriumiks. Teisisõnu, kui me järgime seda loogikat, siis kas poleks juudid (Kristuse kaasaegsed) pidanud Jeesuse õpetusi eitama ning jääma traditsioonilise judaismi raamidesse?
Samamoodi, kas poleks roomlased pidanud jääma kummardama traditsioonilisi rooma panteoni jumalusi ja mitte vastu võtma esimeste kristlaste jutlustamist?
Inimesele on omane vastu vastu võtta see religioon, mida järgides ta saab vaimselt areneda. Kunagi mitusada aastat tagasi võtsid paljud eestlased oma religiooniks kristluse, pidamata seda sealjuures “ebatraditsiooniliseks” religiooniks (kuigi oli ju teada, et Jeesus Kristus polnud eestlane). Praegu saame me õnneks ise vabalt oma religiooni valida. Paljud inimesed otsustavad gaudiya-vaishnavismi kasuks, kuna leiavad selles tee oma suhete arendamiseks Jumalaga.
Kuidas te suhtute Jeesus Kristusesse?
Vaishnavad peavad Jeesus Kristust Jumala shaktiavesha-avataraks. See termin viitab isiksusele, kes on saanud Jumalalt erilise volituse ja kes sooritab üliinimlikke, jumalikke tegusid. Sellised isiksused väärivad samasugust austust nagu Jumal Ise. Samuti väärivad nad pöördumist sõnaga “Jumal” (Srila Prabhupada nimetab Jeesust “Jumal Jeesus Kristus”), et nende hiilgust rõhutada.
Sellegipoolest tattva (loodus) seisukohast peavad vaishnavad Jeesus Kristust jiva-tattva elusolendi kategooriasse kuuluvaks. Näiteks ka moslemid peavad Jeesust prohvetiks, suurimaks pühakuks (Isa), kuid mitte Jumala Isiksuseks.
Vaishnavad suhtuvad Jeesus Kristusesse suurima austusega, tunnistavad tema õpetusi autoriteetsetena ja ei püüa mitte kunagi kristuse järgijaid nende teelt ära pöörata, vaid vastupidi, soovitavad neil Jeesuse õpetusi kogu tõsidusega järgida. Paljud vaishnavatest vaimsed õpetajad tsiteerivad oma loengutes Piiblit või kristlike pühakute nagu Serafim Sarovski, Joan Lestvichnik, Püha Frantsiskus jt. sõnu.
Miks ei tohiks süüa liha, kala ja mune?
Loomade ja lindude liha ning kala on elusolendite tapmisega seotud toidud. Loomadel, Jumala tahte kohaselt, lubatakse elada kiskjana, kuid inimestele on taoline tegevus keelatud.
Muna peamiseks koostisosaks on tibu modifitseeritud ihu. Muna – see on modifitseeritud veri ja teised tibu algelemendid. Seetõttu peetakse muna teadmatuse gunasse kuuluvaks tooteks. Kuna me käime vaimsel teel, siis sööme seda toitu, mida pakume Jumalale, Krishnale. Krishna võtab aga vastu ainult väga kasulikke, vooruse gunasse kuuluvaid asju nagu puuviljad, köögiviljad ja piimatooted. Bhagavad-gitas kirjeldatakse toite vooruse, kire ja teadmatuse gunades. Muna on ihu ja ei kuulu vooruse gunasse.
Miks ei tohiks süüa sibulat,küüslauku ja seeni?
Sibul ja küüslauk kasvasid välja tapetud lehma kehast, mistõttu nende söömist peetakse võrdseks lihasöömisega. Pühakirjade seisukohast rikub nende söömine taimetoitluse printsiipi. Ranged taimetoitlased ei söö kumbagi. Kuna liha on teadmatuse guna produkt, siis ka küüslauk ja sibul kuuluvad samasse kategooriasse. Neil võib küll olla teatud väärtus meditsiinilisest seisukohast, ja kui nii võtta, siis vahel kasutatakse ravimites isegi alkoholi. Kuid toiduna on sibul ja küüslauk pühendunutele keelatud.
Srila Prabhupada selgitas, et kuna seened kujutavad endast erinevaid hallitusi, siis pole nad väga head Jumal Sri Krishnale pakkumiseks. Kuid ta ei rääkinud, et neid üldse süüa ei tohi. Erinevalt sibulast ja küüslaugust ei riku seente tarvitamine ühte reguleerivatest printsiipidest. Pühendunud võivad neid oma restoranides pakkuda või ka ise kasvatada. Mõnedes riikides on inimesed seentesse väga kiindunud. Aga kuna me tahame süüa vaid prasadamit, siis harilikult me seeni ei söö.
Kas mind lubatakse Krishna templisse sisse? Kas see sõltub minu usutunnistusest?
ISKCONi templid on avatud külastamiseks kõikidele soovijatele.
Milliseid käitumisreegleid peaks templis järgima?
1. Templis ja selle territooriumil ei suitsetata, ei kasutata alkohoolseid jooke, ei ropendata ega vannuta.
2. Templisse tullakse tavaliselt puhastes riietes, altariruumi sisenetakse ilma jalanõudeta.
3. Altariruumi sisenedes pühendunud tavaliselt kummardavad. Nad teevad seda ka siis kui altar avatakse või suletakse.
4. Altariruumis pole sobilik vestelda ilmalikel teemadel.
Miks te teete rongkäiku ja laulate tänavatel?
Ühine Jumala Pühade Nimede laulmine on iidne vaimne traditsioon nii kristluses, islamis kui ka veedalikus religioonis. See on meie religiooni lahutamatu osa. Meie vaimne praktika seisneb Jumala ülistamises Tema nime lauldes. Me võtame seda kui inimese loomulikku Jumala armastamise väljendust.
Kuidas te suhtute armeeteenistusse?
Me allume oma kodupaigaks oleva riigi seadustele. Kuid sama annavad Krishna teadvuse liikumise liikmed pühitsuse käigus lubadusi, mida nad ei tohiks murda. Isegi relvajõudude ridades teenides peab neil jääma piisavalt aega (vähemalt 2 tundi iga päev) palvetamiseks ning võimalus järgida taimetoitlust. Enamik Krishna teadvuse liikumise järgijatest eelistaksid konstitutsiooniga ettenähtud alternatiivteenistust.
Kuidas te suhtute kastisüsteemi?
Kastisüsteem on Indias siiani osaliselt säilinud. Tegemist on varnashrama – India algse sotsiaalse süsteemi – degradeerunud variandiga. Nende peamine erinevus seisneb selles, et kastisüsteemi kohaselt määratakse inimese sotsiaalne positsioon vastavalt tema päritolule, samas kui varnashrama ühiskonnas tehakse seda inimese omaduste ja kalduvuste järgi ning ei pärandata edasi.
Naiste positsioon.
Vaimses elus on naistel täpselt samasugused võimalused nagu meestelgi – Jumala ees on kõik elusolendid võrdsed. Me oleme vaimse võrdõiguslikkuse poolt, kuid “kõik-me-oleme-ühesugused” mentaliteedi vastu. Naise psühhofüüsiline loodus määrab tema kalduvuse koduse majapidamise eest hoolitsemiseks, laste kasvatamiseks jne, kuid see ei tähenda, et ta ei võiks tegeleda muude tegevustega.
Suhtumine haridusse.
Krishna teadvuse ühingu liikmele, kes õpib kõrgkoolis või mõnes muus haridusasutuses, soovitatakse oma kooliõpingud enne ühingu siseste kursuste läbimist lõpetada. Me oleme selle poolt, et võimalikult paljudel ühingu liikmetel oleks akadeemiline haridus.
Mida kujutab endast tempel?
Tempel on eelkõige jutlustamise ja Jumala kummardamise koht. Templis elavad inimesed saavad vaimse hariduse. Enamik neist loovad peale hariduse omandamist pere ja lähevad tööle. Mõned aga jäävad templi kogukonda, et seal õpetajate ja preestritena teenida.
Suhtumine perekonda.
Krishna teadvuse liikumise üks tähtsamaid sotsiaalseid panuseid on vaimsusele orienteeritud perekond, mis kindlustab ühiskonnas stabiilsuse ja harmoonia. Mõnedes ühingu liikmete peredes võivad aga tekkida suhetes probleemid, kuna pereliikmetele ja sugulastele ei suudeta korralikult Krishna teadvuse õpetusi ja praktikaid tutvustada.
Me oleme valmis tegema koostööd riiklike, religioossete ja ühiskondlike organisatsioonidega, et taolisi arusaamatusest tulenevaid pingeid kõrvaldada. Mõnedes maailma linnades tegutsevad meie poolt loodud peretoetuse grupid (Krishna teadvuse liikumisega ühinenud laste vanemate komiteed). Lapsed ja vanemad kohtuvad, arutavad valupunkte, aitavad üksteisel lahendada “isade ja laste” igavest probleemi. Nende komiteede juures tegutsevad professionaalsed psühholoogid ja psühhoterapeudid, kes on valmis tulema appi nii vanematele kui ka lastele nende rasketes olukordades.
Mida tähistab eriline välimus: india rõivad, kiilakas pea koos väikese juuksetutiga, märk laubal?
Märki laubal nimetatakse tilakaks. See on brahma-madhava-gaudiya sampradaya (üks vaishnava traditsiooni liinidest) vaishnavaid eristav sümbol.
Juuksed kujutavad endast omamoodi antenni. Meie soeng mõjutab meie teadvust. Kiilakas pea ja shikha ( juuksesalk) on optimaalne “konfiguratsioon” inimeste jaoks, kes käivad vaimse arengu teel.
Naistele sellist soengut siiski ei soovitata, kuna nende peenkeha ehitus on erinev. Naistele soovitatakse pikki juukseid, aga kindlasti mitte lahtiseid (vähemalt mitte avalikes kohtades). Lühikesed juuksed või pöetud pea ei ole naiste jaoks heaendeline.
Iga element riiete juures kannab endas teatud ideed. Riietus võib esindada tagasihoidlikkust või edevust, põlgust ühiskonna vastu või austust selle liikmete suhtes, seksuaalset lodevust või vooruslikkust jne. Rõivad, mida kasutavad vaishnavad, kannavad endas lihtsa elu ja vooruslikkuse ideed. Näiteks naiste rõivas sari ühest küljest kaunistab neid, teisest küljest aga katab sellisel moel, et ei provotseeri meeste füüsilisi kalduvusi.
Eriliste riiete kandmine mõjutab ka jutlustamist. Võib näha, et ühe või teise organisatsiooni poolehoidjad või liikmed kannavad näiteks organisatsiooni nimetusega T-särki, et köita ühiskonna tähelepanu. Samamoodi, kui keegi näeb inimest vaishnavlikes riietes, siis ta tavaliselt mõistab, et tema ees on “krishnaiit”. Või siis avaldab ta huvi ja uudishimu. Aga kui pühendunu ilmutab sealjuures veel ka ideaalset käitumist ühiskonnas, siis see on hea jutlustamine.