Isiklikud Lood- Krišna sõprade arvamused

“Minu arvates oli Teie juures väga mõnus vaba õhkkond ja soe vastuvõtt. Saime õpilastega väga hea ülevaate Teist ja Teie tegemistest. Käisin oma õpilastega päris paljudel nn. “usuvooludel” külas. Teie olite õpilaste lemmikud.”

Heli Täll,  Tallinna Tehnikagümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Mõned nopped koostööst Hare Krišna kogudusega

Arvan, et Hare Krišna kogudusest kuulsin esimest korda möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kui omandasin Leedus mõned selle liikumise õpetusest rääkivad raamatud. Kuna mul tookord laiem teadmiste taust puudus, siis piirdus see kontakt juhuslike lõikude lugemisega omandatud teostest.

Midagi aga jäi mälusoppi pidama ning kui märkasin Tartus paarkümmend aastat tagasi esimesi laulvaid Hare Krišna koguduse liikmeid, siis mõjusid nad juba vanade tuttavatena. Veel mõned aastad edasi ning mingil hetkel sattusin Hare Krišna koguduse liikmetega juttu ajama  ning palusin nende kontakte. Õpetasin juba usundiõpetust ning mulle tundus, et võin sellest kontaktist olulist pedagoogilist kasu saada. Jääb ju India religioonide õpetamine näitlikustamise võimaluse puudumise tõttu sageli ebamääraseks ja elukaugeks.

Edasi on koostöö Hare Krišna kogudusega kulgenud üheltpoolt asjalikult, teisalt inspireerivalt. Koguduse poolt on Lennart Eistre käinud mitmel korral õpilastele India religioossusest, Veedadest ja Hare Krišna kogudusest rääkimas. Need kokkusaamised õpilastega on olnud mitmekülgsed, kaasates filmilõike, filosoofilisi küsimusi, kohati ka teravaid arutelusid. Vähemalt mina olen tunnetanud, sissevaade üht maailmas nii levinud ja suurt hulka inimesi oluliselt mõjutavasse traditsiooni on õpilastel pärast neid kohtumisi olnud tunduvalt parem, kui mina seda klassi ees oleks suutnud edasi anda.

Tahaksin siin veel rõhutada mõningate Hare Krišna koguduses loodud materjali pedagoogilist väärtust, mis seisneb nii avatuses, huumoris kui kompaktsuses. Näiteks napilt viieminutiline film, kus antakse ülevaade Hare Krišna pühendunu ööpäevastest tegevustest  võiks olla eeskujuks ja näidiseks paljudele usulistele ühendustele, kes tahaksid näitlikult esitleda seda, kuidas koguduses enam pühendunud liikmete elu kulgeb. Juba ühiskonna tolerantsuse seisukohalt on see vajalik, sest on lihtne tõsiasi, et tundmatuid ja varjatud asju ühiskonnas pisut kardetakse või suhtutakse neisse umbusuga.

Isiklikult loodan Hare Krišna kogudusega jätkuvale koostööle. Käin vahel klassiga Tallinnas teatris ja muuseumis ning loodan mingil hetkel saan peatuse teha ka uuendatud Hare Krišna templis.

 Toomas Jürgenstein,  Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiloo õpetaja

Mälestuskillud märtsis 2013 Krišna templi külastamisest Tallinnas

·    Eelnev suhtlemine templi nn valvuritega ja Arne Lauriga oli väga ladus ja väga vastutulelik:
Tahate süüa? – Teeme!
Millise hinnaga? – Selle eest saab rikkalikult!
Kas teil on meie jaoks aega? –  Muidugi!!!
Me nüüd siis tuleme? –  Hurraa!!!
·    Hubane, soe, sõbralik õhustik kohapeal, kus meid leebelt juhiti ja suunati istuma ja astuma, tutvustati taimetoitu ja pakuti lõhnavaid eksootilisi hõrgutisi
·    Kõige hõlmavam mälestus on ikkagi see rõõmu ja vabanemise tunne, mis kandis kogu kokkusaamist, mälestus muidu kammitsetud reaalgümnaasiumi õpilastest, kes ennastunustavalt tempoka muusika saatel tantsu vihuvad, nii poisid kui tüdrukud, kui ka vaikuses püüavad mediteerida või tänulaule kaasa laulda
·    Kohtumine tervikliku elufilosoofiaga, mis eksisteerib ja juhib igapäevast elu siinsamas meie kõrval, aga millega reeglina kokkupuudet pole olnud, pani noored käituma ja mõtlema hoopis teistmoodi, kui neid õpetajana koolisituatsioonis olin harjunud nägema: pärast tulid kõige suuremad „eluvennad“ tänama ja ütlema, et väga eriline päev oli.

Aitäh!!! Rahu teile! Tuleme kindlasti jälle!

Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased ja õpetaja